Njahm. Täna on juba esmaspäev. Nagu argh..hommikul ei olnud mul tahtmist kooli minna. Imelik,sest see kool meeldib mulle,aga mitte esmaspäeviti-.-jhm. Ma avastasin et mul on telefonis pmst ainult kurb muusika. Kuid see muusika tõstab mu tuju. See on ka imelik. Ma tean kindlalt mida tahan,kuid kui see soov hakkab täituma, hakkan ma kartma. Ma tahtsin tükikest õnne. Sain seda,kuid nüüd ma kardan, et ma ei saa sellega hakkama, et ma ei suuda seda hoida, et ma kaotan seda. Ma tõsiselt kardan et kaotan teda. Mul on siuke tunne,et ma tahan teda näha. Aga ma ei julge seda öelda. Ma ei taha tüütuks minna. Ma ka ei taha armuda,veel mitte. Ma olen jälle segaduses. Siuke tunne et ma ei postita seda blogisse. Mõned laused on liiga isiklikud või nii.