Mmmm...

Laupäeval oli presidendi matk. MIna käisin ka seal ja olin suht rõõmus :D
Mingi läksime sinna ja siis läksime Nelijärvelt Jänedale kokku 5 km millele mul ja Biiksul kulus mingi tund aega.Peale matka me mõtlesime et läheks Käravetele. Ma helistasin emale ja küsisin et võib w. Ta ütles et võib küll aga et ma oleks kelle 7 kodus. Niisiiis me(Inga ,mina , Julia ; biiksu ; toomas; sander) istusime bussi mis läks K. ja bussis mul tuli hull masekas et anna abi kuna me olime veel jänedal ma mõtlesin ümber ja läksin koju. suht veider :D kodus olin ma mingi 15.20 ma pärast vaatasin ja nägin et inga tuli mingi kell 5 koju :D suht vara :D
Homme peab kooli minema ja mulle on ennustatud et vanad tunded tulevad tagasi . Nagu vähe feil :D
Tsauki siis (L)

Irw. Elu hakkab normaalseks muutuma, muidu kogu aeg on mingi masendus kuigi ma naeran jne :D
Homme ma arstile ja kooli ei lähe :D aga arstitädi saab kurjaks sest mul üks breket läks lahti:(
Laupäeval on siis matk
Täna oli mingi hea päev kuigi ma veits masetsesin ühe asja pärast jne:D Annul oli täna sünna :) Varsti ongi kevad käes, tahaks seda kõige rohkem maailmas :DKoolis oli täna mingi aktus ka ja klassijuhataja tunni ajal me saime väikse loengu et jah aga lõpuks ometi leu muutub normaalseks, Ma olen seda nii kaua oodanud , et mu elu olekski hea, rõõmus jne .

Nüüd ongi juhtunud see mida ma kõige rohkem tahtsin. Ma jäin haigeks. Ma ootasin seda nii väga . Mul on nüüd köha, nohu ja kurk valutab. Veits paha olla aga ikkagi. Hommikuti ja mõnikord päeval ma ei suuda rääkida, hääl kaob ära ja siis on väga sitt tunne. Reedel ma ei läinud kooli ka, Kuigi ma väga tahtsin sest meil pidi olema suusapäev jne. Kodus oli veits igav aga ma leidsin endale tegevuse.

Kirjutatud vene keele tunni ajal. Mõned mu mõtted jälle.

Koolis, igav on. elu on mõttetuks läinud. Tahaks olla sama julge nagu mõned iskud. Õpetaja vaatab mind omaette naerates. Pool klassi on täna puudu: võistlustel. Ma arvan et ma isegi tean elu mõtet. See on armuda, saada haiget ja vihata. Ma tahaks mõnikord olla rõõmus samasugune nagu ma olin eelmisel ja üleelmisel aastal.

Elu ja muu

Elu on mul sellel aastal täiega muutunud. Elada ma ei taha ja ma pidevalt masetsen.Tahaks kuskile ära kaduda, kus keegi mind ei leia ja keegi mind ei näe. Koolis on küll tore aga kool hakkab närvidele käia. Kui ainult saaks mineviku muuta:( , siis oleks kõik teisiti.