Emotsioonid

Nii pekkis pole vist väga ammu olnud. Tulin täna koolist koju ülihalva tujuga. Mitte midagi ei tule enam välja. Mõnedes ainetes hakkavad hinded paranema, kuid teistes just vastupidi halvenema. Näiteks füüsika!!! No miks sa olemas oled. Ma reaalselt õppisin eelmiseks füüsikatööks, oskan praegugi neid asju, mis kordamisküsimustes olid, kuid töö saan kahe!!!! Kaks!!! Füüsikas! Nii hull pole olnud, okei üle-eelmise töö sain kolme.
Siis teiseks, kirjandus. Miks? Lugesin raamatust 8 pt ära. Sain isegi aru. Kuid lugemiskontrolliks tuli, üllatus-üllatus, kirjand raamatu põhjal. Arghh... Mina seda ei suutnud teha. Kirjutasin pmst vastused nendele nö küsimusele. Oleks väga õnnelik, kui kolme kätte saaks. Selline masendus tuli, istusin rongis, kuulasin maselaule ja soovisin, et ma kodus oleks ja emotsioonid välja nutta saaks. Täiesti jube! Ma ei jaksa enam tugev olla, tahan täitsa alla anda ju :( Tahan võtta endale puhkust, mida ma pühendangi endale, mitte ei tegele kooliga/muude muredega.
Lohutan end sellega, et kolme nädala pärast on vaheaeg. Kuid need kolm nädalat tulevad jubedad. Pean ühe füüsika töö ära parandama, ss tuleb veel üks töö, mida ma pean VÄHEMALT 4 saama, ja see ei tundu hea.

Hello...

Nii palju erinevaid mõtteid on peas, nii palju erinevaid valikuid, mida teha. Ehk olen taas tagasi. Koolis läheb ikka väga raskelt, see 12.klass ei meeldi mulle üldse. Kuidagi väga palju töid on ja väga palju õppimist nädalavahetustel. Ainult kuu aega veel ja siis algab vaheaeg, mida ma juba ootan. Jõulud on ka. Samuti uue aasta algus. Ma kardan uue aasta tulekut. Sest kooli tagasi tulles, tuleb meil esiteks valida, kas teha kitsa või laia matemaatikaeksamit. Kuidagi väga raske valik minu jaoks. 10ndas klassis mõtlesin, et teen igaks juhuks laia mata eksamit, nüüd hakkan kahtlema, kas ma seda edukalt sooritan. Ning samuti on mängus asjaolu, et ma ei tea veel kuhu edasi õppima lähen. Olen mõelnud väga mitmete asjade peale, kuid seda kindlat valikut pole veel teinud. Tahan tulevikus midagi lahedat ja huvitavat teha, kuid ka raha sissetoovat. Just see 'raha' panebki mind kahtlema, kas üks või teine asi on riski väärt. Ühelt poolt tahan ma midagi enda kätega teha, kuid teiselt poolt ma hakkan kahtlema, kas leidub ostjaid jne. Difficult thing. Ma tahan juba keskkooli ära lõpetada,tunda seda, et nüüdsest algab elu. Mul on juba nii kõrini sellest mõtetust tuupimisest koolis. Mõnikord ma hakkan kahetsema, et keskkooli valisin. Vahepeal pole midagi väga huvitavat mu elus toimunud. Ainuke asi, mis on märkimisväärne, on see, et ma sain nüüd lõpuks 18! Alguses oli täielik jee tunne, kuid nüüd hakkab reality tasapisi kohale tulema. Aga lõpetuseks lisan ma pilti enda selle aasta muusika loovtööst.

Summer 2013

Mõningaid pilte suve lõpust :)

It's kinda fucked up, isn't it? How all of a sudden, someone just wakes up and decides to never talk to you again. No reason. No explanation. No words said. They just leave you hanging like you never meant shit to them, and what hurts the most is how they made it look so easy.

Last summer, and you know shit happens

Last summer, he was beautiful, kind, we were just friends. And then he fell in love with me. And, what i was supposed to do? I had crush on another boy, who was also my friend. I was feeling myself very bad and i made decision, that i ignore him until he forget me and let me go. It was last summer. Today i regret this decision. I miss that boy, his humor, his laugh, his caring way while chatting with me. Deam, he don't want me anymore at the time when i want him back. And you know, shit happens.

Bloglovin

Follow my blog with Bloglovin 

Linnas 21.06- 30-06

 Jaanipäev

 Koolisõrmus ning minu uus ja lemmik võtmehoidja

 midagi väiksest fotoshoodist

 erinevad lookid

 ilm oli ka väga erinev, alustades vihmasest ning lõpetades kuumusega

need ülemised on mu uued papud, mida soetasin endale soodukaga 

jõudsin ka kinos käia, väga hea film oli :)

  ning lõpuks koju sai uue rongiga sõita

Öised mõtted

Aga milleks mul seda blogi vaja on? Kas selleks, et mõned korrad aastas siia midagi kirjutada? Või selleks, et lihtsalt oma tundeid välja öelda? Või äkki hoopis millegi muu jaoks? Sest viimasel ajal olen ma üsna kinnine olnud. Olen kindel, et mitte keegi ei tea minu elust ning tunnetest viimase 6 kuu jooksul midagi. Ma pole seda kellegile öelnud, pole kuskile blogisse kirjutanud. Hoian kõike enda teada ja võib olla isegi kahetsen seda, sest olen juba sellega harjunud. Mõnikord tahaks kellegile rääkida, enda mõtetes olen isegi alguse välja mõelnud, kuid kui asi tegelikkuse juurde pöördub, ei suuda ma paar lausetki välja öelda.
Võib olla on see imelik, võib olla ma polegi ainuke, kel selline mure on. Kuid õnnetuseks inimesed ei oska sellistest olukordadest välja tulla, sest ei lase kedagi endale ligi
Igatahes, näeb, mis elu kaasa toob.
xoxo

Day 1- Your favourite male character

Lemmik meestegelane on 100% Alaric Saltzman. Mitte keegi ei saa sellisele kuumale õpetajale vastu :D. Juba esimesest osast peale  hakkas ta mulle meeldima. 

The Vampire Diaries 30 Day challange

Mõtlesin, et teen enda jaoks ka selle asja ära. Homsest alustan :D

Heii...

Olen saanud endale Vampire Diaries´i sõltuvuse. Ainult vaatakski seda. Imelik, sest varem ma ei ole seda sarja üldse sallinud.

Kool  on ammu läbi ning ainult 1 aasta veel seal käia. Ilmad on küll väga ilusad olnud, kuid praegu keeras ilm täiesti ära. Ma muud ei teegi, kui istun arvutis ja vaatan sarju, filme. Isegi rattaga sõitmas pole käinud.

A ja olen täiesti ära keeranud : mäluprobleemid, käitun nagu mingi pornostaar ( sorry).

Mõned pildid:

 uskumatult tubli olen see aasta olnud:

 söök :

Kàimas on vene keele tund. Kuna, mul on reaalselt igav, otsustasin PROOVIDA midagi kirjutada, ma kahtlen kas sellest midagi vàlja tuleb, aga eks nàeb.
Ainuke asi mida ma praegu ootan on VAHEAEG, sest siis saan ma puhata(loodan). Koolis on niii paha olla. Energiat ei ole yldse, palju asju millega peab tegelema:  90% uurimistööst peab 1.veebruariks àra tegema, minu jaoks tàhendab see kysitluse kokkuvõtmist ja kirja panemist. Samuti peaks tegema mingit fking bioloogia uurimust, vàhem kui nàdal aega(edu mulle (Y)). Aga aitab kooli juttust.
Viimasel ajal on mul tekkinud tunne, et ma ei suuda enam niimoodi jàtkata. Ma vajan muutust. Ma igatsen Temaga endist suhtlemist, ma vajan Teda enda kõrvale, ma vajan endist arusaamist, seda kõike mis mind vàga õnnelikuks tegi. I need that boy, who made me smile. Okei, ta on ikka mu làheduses olemas, lihtsalt ei ole enam nii palju aega, mida ma saaks temale pyhendada :( okei, ma ei taha masetseda, lihtsalt ma tahan tagasi minevikku:(
Aga ma nyyd lõpetan.
Bbye.

Armastan inimesi kes mind igal viisil toetavad sel kohutaval hetkel. Aitàh, teile kallikesed <3

Ta on parim, mis mu elus siiani juhtunud on.