Ma ei saa endast enam üldse aru. Mu tuju on nii muutlik, täna oli eriti hull. Tegelt mul on iga talv selline, aga ikkagi käib närvidele.
Iga kord kui ma oma elu uuesti alustan, toimub midagi sellist mis selle jälle rikub; midagi sellist halba või siis head mis ära kaob ja endast màlestusi jàtab. Iga päev lõpeb sellega et ma mõtlen SEDA KÕIKE UUESTI LÄBI. Aga muudmoodi ma ei oska. Täna oli suur tahtmine kellegiga rääkida, mõtlesin et kirjutaks Annule, aga tuli meelde et me oleme veits kauaks jäänud ja siis lihtsalt saatsin paar smsi, tavalist. Andra on ka see inimene kellega võib rääkida aga ei taha tüütuks minna. Ja lõpude lõpuks jätsin kogu selle asja endasse-.- kurb:( terve päev oli mingi hull värk, reaalselt praegu on ka kurb olla. Siuke nututuju on peal, kuid mul on sellest nutmisest kõrini:(
Mis oleks siis kui ma lihtsalt vahepeal ära kaoks? Kas üldse keegi igatseks mind? Kahtlen selles. Aga võib olla on neid inimesi kes mind päriselt igatsema jääks. Kuid mitte kauaks.
See pilt väljendab kõige rohkem seda mida ma teha hetkel tahaks.
No comments:
Post a Comment